VÕETUD VASTU

metsandus- ja maaehitusinstituudi

teadusnõukogu 16.11.2011 otsusega nr 20

KINNITATUD

EMÜ nõukogu 24.11.2011 otsusega nr 32

 

EESTI MAAÜLIKOOLI

METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUDI

PÕHIMÄÄRUS

 

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Eesti Maaülikooli (edaspidi Ülikool) metsandus- ja maaehitusinstituudi (edaspidi Instituut) põhimäärus (edaspidi Põhimäärus) sätestab Instituudi tegevusvaldkonnad, ülesanded ning struktuuri; juhtimise, õppe- ning teadus- ja arendustegevuse alused; vara valdamise ja käsutamise korra; finantseerimise alused, aruandluse ja kontrolli ning tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamise alused.

2. Instituut on Ülikooli kui avalik-õigusliku juriidilise isiku teadus- ja arendusasutus. Instituut on Ülikooli akadeemiline struktuuriüksus, mis tegutseb ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Ülikooli põhikirja, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

2.1. Instituut on Ülikooli maainseneriteaduskonna, metsandusteaduskonna ja Metsandusliku Uurimisinstituudi tegevuse jätkaja ja õigusjärglane.

3. Instituut tegutseb kooskõlas Ülikooli tegevuse ja eesmärkidega.

4. Õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning haldus- ja finantstegevuse

korraldamiseks vajalikke teenuseid osutavad Instituudile selleks loodud Ülikooli tugistruktuuri üksused.

5. Instituudi autonoomia seisneb õiguses iseseisvalt:

5.1. määrata oma struktuur ja töökorraldus;

5.2. valida teadus- ja arendustegevuse viisid ja meetodid;

5.3. sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja Ülikoolis kehtestatud korras;

5.4. otsustada teisi õigusaktidega oma pädevusse antud küsimusi.

6. Instituudi eesmärgiks on Eesti ühiskonna ja teaduse arenguhuvidest lähtuvate alusuuringute, rakendusuuringute ja arendustegevuse läbiviimine ning õpetamise, publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu teadmiste levitamine.

7. Oma eesmärgi saavutamiseks Instituut:

7.1. teeb ökofüsioloogia, metsabioloogia, metsakasvatuse ja metsaökoloogia, metsakorralduse, metsatööstuse, metsandusökonoomika, geomaatika, veemajanduse, ehitustehnoloogia, -materjalide, -mehaanika ja –konstruktsioonide, energeetiliste ressursside ning teistes metsanduse ja inseneriteaduste valdkondades tänapäeva tasemel teadus- ja arendustööd, viib läbi õppetööd ning arendab innovaatilist tegevust;

7.2. korraldab oma teadusvaldkondades rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust;

7.3. tagab oma teadusvaldkondade ja erialade kompleksse arengu Instituudis, Ülikoolis ja Eestis;

7.4. korraldab õppetööd Ülikooli õppekavade alusel;

7.5. tagab õppetööga seotud erinevate ülesannete täitmise vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale;

7.6. algatab, korraldab ja teeb tellimuslikke teadus- ja arendustöid;

7.7. arendab oma pädevuse piires koostööd teiste struktuuriüksuste, teadus- ja haridusasutuste ning organisatsioonidega Eestis ja välismaal;

7.8. nõustab ja teostab ekspertiise ning osutab teisi teadmusteenuseid oma tegevusvaldkonnas vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale;

7.9. teostab oma arengukava;

7.10. tagab Instituudi akadeemilise järelkasvu;

7.11. edendab oma materiaal-tehnilist baasi;

7.12. täidab õigusaktides ette nähtud oma põhitegevusega seonduvaid muid ülesandeid.

8. Instituut asub Tartus.

9. Instituudil on õigus kasutada Ülikooli sümboolikat vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale. Instituudil võivad vastavalt Ülikoolis kehtivale korrale olla oma pangaarved, pitsat

ning sümboolika.

10. Instituudi Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi Instituudi teadusnõukogu (edaspidi Nõukogu) 2/3 kohalolevate liikmete poolthäältega.

11. Instituudi Põhimääruse ja selle muudatused kinnitab Ülikooli nõukogu.

12. Instituudi ametlik nimetus on:

12.1. eesti keeles Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut, lühendatult MMI;

12.2. inglise keeles Institute of Forestry and Rural Engineering, lühendatult IFRE.

13. Instituut registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

 

II. STRUKTUUR

 

14. Instituudi koosseisus võivad olla teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist korraldavad akadeemilise struktuuri ning Instituudi ülesannete täitmist toetavad tugistruktuuri üksused, mille tegevus peab vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele.

14.1. Instituudi struktuuriüksused tegutsevad oma põhimääruses või üksuse töökirjelduses määratud eesmärgil ja seal nimetatud ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires.

14.2. Struktuuriüksuste juhid annavad aru Instituudi direktorile või tema poolt määratud isikule.

 

III. JUHTIMINE

 

Instituudi juhtorganid on Ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras valitud teadusnõukogu ja direktor.

15. Instituuti juhib direktor, kelle valib Nõukogu avaliku konkursi korras.

15.1. Direktori nimetab ametisse Ülikooli rektor ja sõlmib temaga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

15.2. Üht isikut võib direktoriks valida kuni kaheks järjestikuseks valimisperioodiks.

 

III. 1. NÕUKOGU

 

16. Nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu valimiste korra sätestab käesolev Põhimäärus.

16.1. Nõukogu tööd juhib Nõukogu esimees, kes valitakse Nõukogu liikmete hulgast. Esimehe äraolekul juhib Nõukogu tööd Instituudi direktor. Juhul kui Nõukogu esimees on Instituudi direktor, juhib tema äraolekul Nõukogu tööd direktori asetäitja.

16.2. Nõukogu istungeid protokollib ja asjaajamist korraldab Nõukogu sekretär. Nõukogu sekretäri ja tema asendamise korra määrab Instituudi direktor.

17. Nõukogu pädevus

17.1. Nõukogu ainupädevuses on:

17.1.1. võtta vastu Instituudi Põhimäärus ja selle muudatused ning esitada need kinnitamiseks Ülikooli nõukogule;

17.1.2. võtta vastu Instituudi eelarve ja selle muudatused, kiita heaks eelarve täitmise aruanne ning esitada need kinnitamiseks Ülikooli nõukogule;

17.1.3. võtta vastu Instituudi arengukava ja esitada see Ülikooli nõukogule kinnitamiseks;

17.1.4. valida avalikul konkursil Instituudi direktor, teadustöötajad ja õppejõud, välja arvatud korralised professorid;

17.1.5. võtta vajadusel seisukoht Instituudi direktorile umbusalduse avaldamise küsimuses.

17.2. Nõukogu

17.2.1. arutab ja otsustab Instituudi tegevusega seotud küsimusi siinse Põhimäärusega määratud ulatuses;

17.2.2. määrab Instituudi struktuuri;

17.2.3. kujundab välja oma erialade ja uurimisvaldkondade arengustrateegia;

17.2.4. kuulab ära ja kinnitab Instituudi teadus- ja arendustegevuse aastaaruande;

17.2.5. kuulab ära direktori ja Instituudi struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded;

17.2.6. määrab varade summad, mida struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada;

17.2.7. otsustab teisi Põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel tema pädevusse antud küsimusi.

17.3. Nõukogu võib lisaks punktis 17.1 nimetatutele võtta oma ainupädevusse ka teisi Instituudi eesmärkide ja ülesannetega vastavuses olevaid küsimusi, mis ei kuulu seaduse või Ülikooli põhikirja järgi kellegi teise pädevusse.

18. Nõukogu õigusaktid ja nende jõustumine.

18.1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

18.2. Otsusele kirjutavad alla Nõukogu esimees ja Nõukogu sekretär. Nõukogu otsused saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast Nõukogu koosolekut Instituudi struktuuriüksustele ja Ülikooli rektorile ning tehakse teatavaks asjaosalistele.

18.3. Nõukogu otsused jõustuvad nende avalikustamise päevast asjaosalistele või otsuses nimetatud tähtajast.

18.4. Nõukogu otsused on Instituudi liikmeskonnale kohustuslikud.

19. Nõukogu seisukohaga mittenõustumisel on Instituudi direktoril ja Ülikooli rektoril vetoõigus.

19.1. Direktor peab langetama otsuse hiljemalt viie päeva jooksul pärast Nõukogu istungit, esitades küsimuse uuesti läbivaatamiseks Nõukogu järgmisele istungile, kus tehtud otsus on direktori vetoõiguse suhtes lõplik.

19.2. Rektor peab otsuse tegema hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Nõukogu istungi toimumist ja esitama küsimuse uuesti läbivaatamiseks Nõukogu järgmisele istungile või Ülikooli nõukogu istungile. Ülikooli nõukogus tehtud otsus on lõplik.

 

III. 1.1. Nõukogu moodustamine

 

20. Nõukogu koosseisu kuulub ametikohast tulenevalt direktor. Üliõpilaste esindusnorm on 20% Nõukogu koosseisust, kuhu kuuluvad esindajad igast kõrghariduse astmest. Direktor määrab oma volituste kehtivuse ajaks Nõukogusse 20% liikmetest, kes esindavad Ülikooli teisi struktuuriüksusi või Instituudi tegevusvaldkondadega seotud riigiasutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja teisi organisatsioone või isikuid.

Nõukogu Instituudi-poolseteks liikmeteks võivad kandideerida Instituudi teadustöötajad ja õppejõud. Kandidaate võivad üles seada direktor, teadustöötajad ja õppejõud.

21. Üliõpilasesindus valib oma esindajad Instituudi Nõukogusse salajastel valimistel üheks õppeaastaks.

22. Nõukogu Instituudi-poolsed liikmed valitakse Instituudi kõikidest teadustöötajatest, õppejõududest ja direktorist koosneva valimiskogu poolt salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Nõukogu liikme esindamistähtaja möödumisel või töölepingu lõppemisel valitakse uus esindaja.

23. Nõukogu liikmete volitused hakkavad kehtima pärast Nõukogu nimelise koosseisu kinnitamist ja kehtivad kolm aastat, va üliõpilased, kelle volitused kehtivad üks õppeaasta. Nõukogu nimelise koosseisu kinnitab rektor Instituudi direktori ettepanekul uue õppeaasta alguses.

 

III. 1.2. Nõukogu tegevuse alused

 

24. Nõukogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt Instituudi Nõukogus kinnitatud kodukorrale.

24.1. Nõukogu kodukord sätestab Nõukogu kokkukutsumise, päevakorra kinnitamise, küsimuste arutelu, hääletamise ja teiste küsimuste arutamise.

24.2. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas Nõukogu poolt kinnitatud päevakorra alusel.

24.3. Nõukogu istungi kutsub kokku Nõukogu esimees, erakorralistel juhtudel rektor või vähemalt Nõukogu 1/4 koosseisu nõudmisel Nõukogu sekretär.

24.4. Nõukogu kokkukutsuja saadab istungi päevakorra ja ettevalmistatud materjalid välja hiljemalt kuus päeva enne Nõukogu istungit.

25. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsustamisel on kohal rohkem kui pool Nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab üle poole Nõukogu kohalolevatest liikmetest, va juhul, kui otsustatakse Instituudi põhimääruse muutmist, Instituudi ümberkorraldamisega või tema tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi ning direktori ennetähtaegse vabastamise küsimust, mil on nõutav Nõukogu kohalolevate liikmete 2/3 häälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral avalikul hääletamisel otsustab Nõukogu esimehe hääl.

26. Nõukogu koosolekud on üldjuhul avalikud. Nõukogu esimehe või vähemalt kolme Nõukogu liikme ettepanekul võib Nõukogu kuulutada oma koosoleku kinniseks.

Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel. Isikuvalimised viiakse alati läbi salajasel hääletamise teel.

 

III. 2. DIREKTOR

 

26. Instituuti juhib direktor. Direktor vastutab Instituudi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning annab aru Nõukogule ja Ülikooli rektorile. Direktori kohustus on tagada Instituudi tegevus vastavalt Põhimäärusele, Ülikooli põhikirjale ning teistele õigusaktidele.

26.1. Direktor valitakse avaliku konkursi korras Ülikooli nõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Valituks osutunud direktori kandidaadiga sõlmib töölepingu Ülikooli rektor.

Kui direktori ametikohale ei esitata nõutava kvalifikatsiooniga kandidaate või esitatud kandidaat ei osutu valituks, määrab direktori kohusetäitja uute valimisteni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, ülikooli rektor.

Kui direktor ei osutu valituks ka teistkordsel konkursil, määrab direktori kohusetäitja ülikooli rektor kuni üheks aastaks, misjärel korraldatakse ametikohale uus konkurss.

26.2. Direktori äraolekul täidab direktori kohuseid direktori asetäitja.

26.3. Õppetöö korraldamise eest vastutab direktori asetäitja õppetöö alal.

27. Direktor

27.1. esindab Instituuti ja tegutseb Instituudi nimel temale antud volituste piires ning Põhimääruses sätestatud õiguste ulatuses;

27.2. täidab tööandja esindaja õigusi ja kohustusi temale antud volituste piires;

27.3. tagab Ülikooli nõukogu määruste ja otsuste ning Nõukogu otsuste täitmise;

27.4. määrab enda asendamise korra;

27.5. annab välja korraldusi Instituudi töö korraldamiseks, mis on Instituudi töötajatele kohustuslikud;

27.6. tagab Instituudi eelarve ning eelarve täitmise aruande projektide koostamise ja esitab need Nõukogule;

27.7. lahendab teisi Põhimääruse või muude õigusaktidega tema pädevusse antud küsimusi.

28. Direktor võib oma kohustuste, välja arvatud punktis 27.4 nimetatud kohustuse täitmise teha ülesandeks teistele Instituudi töötajatele.

29. Direktor on kohustatud andma järgmises Nõukogus vastuse vähemalt kaks päeva enne Nõukogu istungit kirjalikult esitatud arupärimistele. Vähemalt üks kord aastas annab direktor oma tegevusest aru Nõukogu istungil.

30. Vajadusel võib Nõukogu salajasel hääletusel vähemalt 2/3 Nõukogu kohalolevate liikmete häälteenamusega teha Ülikooli rektorile ettepaneku direktor ennetähtaegselt vabastada.

Vabastamise algatamise aluseks on direktori isiklik avaldus või vähemalt 1/3 Nõukogu liikmete motiveeritud ettepanek.

 

IV. LIIKMESKOND

 

31. Instituudi liikmeskonna moodustavad töötajad, emeriitprofessorid ja –dotsendid ning üliõpilased.

32. Instituudi õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad.

33. Instituudi teadustöötajad on juhtivteadurid, vanemteadurid, teadurid ja nooremteadurid. Instituudi direktor ja teiste akadeemiliste struktuuriüksuste juhid on teadustöötajad juhul, kui nad osalevad teadusteema või uurimisprojekti täitmises.

34. Instituudi õppejõududel ja teadustöötajatel on teadus- ja õppetöö tegemise kohustus, mis sätestatakse töölepingus.

35. Instituudi direktori, õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade täitmise tingimused ja korra ning töötajatele esitatavad nõuded ja kohustused kehtestab Ülikooli nõukogu.

 

V. VARA JA FINANTSEERIMINE

 

36. Instituut kasutab tema kasutusse antud Ülikooli vara oma Põhimäärusest tulenevate eemärkide täitmiseks Eesti Vabariigi õigusaktides, Ülikooli põhikirjas ja siinses Põhimääruses sätestatud korras.

37. Instituudi eelarve vahendite arvelt soetatud vallasvara kuulub Instituudi kasutusse. Direktoril on õigus taotleda Instituudi kasutuses oleva vallasvara võõrandamist vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale.

38. Instituuti finantseeritakse riigieelarve vahenditest, õppe-, teadus- ja arendustegevusest saadud tulust, sihtannetustest ning muudest tuludest.

39. Instituut osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid, millest saadav tulu kasutatakse tema Põhimäärusest tulenevate eesmärkide saavutamiseks Ülikoolis ette nähtud korras.

40. Instituudi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.

 

VI. JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA KONTROLL

 

41. Instituut peab finants- ja statistilist aruandlust ning esitab oma tegevuse kohta aruandeid õigusaktides kehtestatud korras ja tähtaegadel.

42. Instituudi tegevuse järele valvab vastavalt ülikooliseadusele ja muudele õigusaktidele rektori poolt määratud prorektor, samuti teised isikud õigusaktidega sätestatud korras ja ulatuses.

Instituudi direktor on kohustatud oma tegevusest aru andma rektorile, rektori poolt määratud prorektorile ja Ülikooli nõukogule nende nõudmisel ning Nõukogule vähemalt üks kord aastas.

43. Struktuuriüksuste juhid annavad aru Instituudi direktorile ning vastutavad tema ees neile alluva struktuuriüksuse üldseisundi ja arengu eest.

44. Rektoril on õigus peatada või tühistada õigusaktidega vastuolus olevaid või ebaotstarbekaid direktori korraldusi.

 

VII. INSTITUUDI TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE

 

45. Instituudi tegevuse korraldab ümber või lõpetab Ülikooli nõukogu Instituudi

nõukogu või rektori ettepanekul.

 

VIII. PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE

 

46. Põhimäärus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal.