Pessimist näeb, et klaas on pooltühi. Optimist näeb, et klaas on pooltäis. Insener aga näeb, et klaas on kaks korda suurem kui vaja!

Vol 32

Meikar, T., Etverk, I. Metsaomand Eestis. Lk. 8-18.

Lepp, A., Meikar, T., Viilma, K. Puistute arengudünaamika aastail 1844-1993 toimunud Kärkna metsandiku metsakorralduste põhjal. Lk. 19-31.

Kurm, M., Möls, T., Tamm, Ü., Jõepera, E. Kõrguse ja rinnasdiameetri päritavuse uurimine harilikul männil. Lk. 32-42.

Kurm, M. Hariliku männi geograafilised katsekultuurid Eestis. Lk. 43-51.

Pihu, R., Möls, T. Harilik kuusk katsekultuurides: plusspuude ja tootmispartii järglaste võrdlus. Lk 52-62.

Kasesalu, H. Introdutseeritud mändide (Pinus spp.) kasvatamise tulemusi Järvseljal. Lk. 63-72.

Vares, A. Lehe suuruse ja pindtiheduse vertikaalne varieeruvus 21 aasta vanustes sanglepakultuurides. Lk. 73-77.

Uri, V. Biomassi produktsioon endisele põllumaale rajatud halli ja hübriid lepa kultuurides. Lk. 78-90.

Mandre, M. Mändide seisundist Edela-Eesti luidetel. Lk. 91-97.

Klõšeiko, J., Mandre, M. Klinkritolmu mõjust kuuskedele. Lk. 98-107.

Mandre, M., Bogdanov, V. Okaspuude epikutilaarsete vahade kvantitatiivne analüüs. Lk. 108-112.

Lõhmus, K., Ivask, M., Tamm, Ü., Vares, A., Tamm, U. Arukase (Betula pendula Roth.), sookase (Betula pubescens Ehrh.), sanglepa (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) ja haava (Populus tremula L.) tüve kalorsus Eestis. Lk. 113-120.

Luig, J., Voolma, K. Puidulembesed kaevusherilased Eestis II: alamsugukond Crabroninae (Hymenoptera, Sphecidae). Lk. 121-128.

 

EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut

Fr. R. Kreutzwaldi 5, Tartu 51014, tel/fax (+372) 731 3156, e-mail: metemu.ee