Geomaatika osakonna õppekavad

Õpe geomaatika osakonnas jaguneb:

Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimine (bakalaureuseõpe)

Bakalaureuseõpe on alus geodeesia ning maakorralduse ja kinnisvara planeerimise valdkonda. Õpingute käigus saadakse põhiteadmisi:

• geodeesiast;
• kartograafiast, sh digitaalkartograafiast;
• fotogramm-meetriast, aerofotomõõdistamisest, laserskaneerimisest;
• geograafilisest informatsiooni süsteemist (GIS);
• elektrontahhümeetriast;
• sateliitpositsioneerimisest (GPS, GNSS);
• maainfosüsteemidest, katastrist, katastrimõõtmisest;
• maaressursside haldamisest ja administreerimisest;
• maakorraldusest;
• kinnisvara planeerimisest;
• maakasutuse planeerimisest.

Bakalaureuseastmes saab õppekava üliõpilane spetsialiseeruda maakorralduse ja kinnisvara planeerimise või geodeesia suunale.

 

Maakorraldus ja kinnisvara planeerimine (magistriõpe)

Kinnisvara on individualiseeritud ja dokumenteeritud, mitmest komponendist (asjadest ja asjaõigustest) koosnev kompleksvara, mille peamiseks komponendiks on maa. Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad üldised omadused nagu maale kui tootmisvahendile:

• maa püsivus,
• iga maatüki unikaalsus,
• maa territoriaalne piiratus,
• maa hävimatus.

See teeb kinnisvarast kõikidest varadest püsivaima aga ka piiratud ressursi. Maa pindala on piiratud ja inimeste arv pidevalt suurenemas, st maakeral jääb inimese kohta maad järjest vähemaks. Seepärast on oluline teada, kui palju me vajame maad põllumajanduses toidu tootmiseks, metsamajanduses puidu tootmiseks aga ka elamuehituseks, tööstuse tarbeks jne ning leida maale kui kinnisvarale parim kasutusotstarve. Seejuures tuleb arvestada nii maaomanike kui ka ühiskonna kui terviku huvidega ning lahendada peamiselt õiguslikke, majanduslikke ja tehnilisi probleeme.

Oma olemuselt on maakorraldus majanduslik abinõu, kuna eesmärgiks on maakorralduse käigus moodustada sellised maaüksused, mis oleksid teatud keskkonnas majanduslikult kõige tulusamad. Maakorraldust viiakse ellu läbi õiguslike ja tehniliste toimingute. Õiguslikult on olemas vastavad regulatsioonid, mis annavad alused tehniliste toimingute elluviimiseks. Tehnilisteks toiminguteks on näiteks maade piiristamine, mõõdistamine, andmete kandmine registritesse, registrites olevate andmete töötlemine jne.

Majanduslik efektiivsus võib avalduda näiteks selles, kui tükeldatud kinnistu, mis koosnes 10’st lahustükist koondatakse ühte kompaktsesse kinnistusse. Samas kaasneb majanduslik kasu ka siis, kui maakorraldustoimingute läbiviimisega lahendatakse ära kas keskkonnaga seotud küsimused või siis naabrite vahelised piirivaidlused. Piirvaidlused võivad kaasa tuua nii otseseid (nt kohtukulud) kui ka kaudseid kulusid (halvad suhted naabritega, tülid, millega võivad kaasneda tervisehäired, depressioon jne).

Nii nagu eelnevast selgub, siis on kinnisvara planeerimise ja maakorraldusega tegeleva isiku töövaldkond lai ja ka tulevaste spetsialistide tegevusvaldkond võimalusterohke. Selleks, et nimetatud töövaldkonnas tegeleda, peavad isikul olema tehnilised, juriidilised, majanduslikud teadmised ja oskused ning lisaks ka väga hea suhtlemisoskus.

Mida maakorralduse ja kinnisvara planeerimise eriala tudengid õpivad?

Selle eriala valinud üliõpilased saavad teadmised maa ja selle­ga seotud rajatiste kui kinnisvara õiguslikest, majanduslikest ja tehnilistest probleemidest. Bakalaureuseastmes saadakse üldised teadmised kogu valdkonna alustest vastava spetsialiseerumisega. Õpitakse maamõõtmist, topograafiat, kartograafiat aga ka matemaatikat, füüsikat, informaatikat, ehitusõpetust jm. Magistriastmes järgnevad sügavamad teadmised ning probleemilahendusoskused spetsialisti tasemel. Õpitakse majandus- ja õigusalaseid aineid, regionaal- ja linnaplaneerimist.

Lõpetajad leiavad tööd riigiasutustes (nt PRIA, Maa-amet, Lennuamet, Kaitseministeerium jne), linna- ja vallavalitsustes. kinnisvara arendamise, hindamise ja vahendamisega tegelevates firmades, elamuhaldusfirmades aga ka geodeesiafirmades.

 

Geodeesia (magistriõpe)

Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geodeesia on aluseks asukoha määramisele maapinnal, maa all või selle kohal. Juba Vanas Egiptuses tunti huvi oma maavalduste suuruse vastu ning vajati teadjaid, kes oskasid nt püramiidide asukohta maha märkida. Seega võib geodeesiat pidada üheks vanemaks teaduseks. Sageli tuntakse seda teadusharu rahva hulgas ka maamõõtmise nime all. Maade mõõtmine ja täpne kaardistamine (topograafiline mõõtmine) on olnud oluline igal ajal ja jääb selleks ka edaspidi. Siiski on geodeesia hoopis enamat kui maamõõtmine. Suure osa moodustab insenerigeodeesia ehk töö teede ja hoonete ehitustel. Geodeesia hõlmab ka üleriigiliste võrkude rajamist ja erinevaid geodeetilisi arvutustöid.

Tänapäeval koostatakse plaanid ja kaardid arvutiga, asukoha infoga seotakse ka digitaalne kõrgusmudel. Vastavad andmed kogutakse väljas, kasutades selleks elektrontahhümeetreid, kõrgtäpseid GPS-seadmeid (koordinaatide määramise täpsus 1...2 cm), digitaalseid nivelliire, kosmose- ja aerofotosid, laserskannereid, gravimeetreid.

Geodeesia õppekavas on suur rõhk pandud eelpool mainitud seadmete ning tehnoloogiate tundmaõppimisele, mis teeb geodeesiast võrdlemisi instrumentaalse eriala. Sellest tuleneb omakorda tõsiasi, et geodeesia on väga innovatiivne eriala, mis areneb koos digi- ja kosmosetehnoloogia arenguga. Samas on instrumendid muutunud aastatega palju kergemateks ja käepärasemateks, mis on teinud eriala sobivaks ka neidudele. Rääkimata kaartide joonestamisest arvutis. Lisaks loengutele on geodeesia eriala suur osa ka praktilised koolitused. Tudengid saavad läbida erialapraktika erinevates maamõõdufirmades.

Mida geodeesia eriala tudengid õpivad?

Põhilised geodeedi erialaained, nagu näiteks geodeesia, fotogramm-meetria alused, satelliitgeodeesia, elektrontahhümeetria, infotehnoloogia geodeesias ja kartograafia kuuluvad juba bakalaureuseõppe programmi. Kolme aastaga saab tudeng teadmised nii geodeesias kui ka mitmes teises lähedases distsipliinis, milledest olulisemad on GIS ning sama osakonna suunad maakorraldus ja kinnisvara planeerimine. Pärast bakalaureuse õppekava läbimist saab jätkata õpinguid magistrantuuris nii kodu- kui välismaal.

Magistrantuuris omandavad tudengid süvendatud teadmised eeskätt geodeetiliste põhivõrkude osas. Maa kuju aluseid käsitleb kõrgem geodeesia, satelliitgeodeesia II, geodeetiline astronoomia, gravimeetria (raskuskiirenduse mõõtmine maalt ja kosmosest), füüsikaline geodeesia. Need on ühtlasi aluseks geodeetiliste põhivõrkude ainetele, milledeks on geodeetilised põhivõrgud ja nende tasandamine. Omaette valdkonna moodustab stereofotogramm-meetria ja laserskanneerimine. Pärast magistrantuuri saab õpinguid jätkata doktorantuuris..

Lõpetajad leiavad tööd geodeesia- ja kartograafiafirmades, omavalitsustes, riigiasutustes (nt Maa-amet, PRIA, Lennuamet, Kaitseministeerium jt). Tööpõld on geodeesia eriala lõpetanutel lai.

Vaata lisaks geodeesiat tutvustavat PowerPoint esitlust.

 

Ülalkirjeldatud erialad kuuluvad geomaatika valdkonda. Tegemist on dünaamilise ja areneva valdkonnaga, mis hõlmab peale geodeesia, maamõõtmise ja kartograafia ka kinnisvara (sh maaressursside) planeerimist, hindamist ja korraldamist ning geoinformaatikat (ruumiandmete kogumist, haldamist ja analüüsi). Geomaatika on tegevuste kompleks, mis on suunatud laia ringi tehniliste (nt erinevad mõõdistustööd ehitusplatsidel, tihe- ja hajaasustusega aladel) ja ühiskondlike probleemide (nt maade jagamine, planeerimine, kinnisvara hindmine) lahendamisele.

Geomaatika alla kuuluvate tööde kirjeldusi ning karjäärivõimalusi on lihtsalt ning selgelt illustreerinud Dublini tehnoloogia instituudi (The Department of Spatial Information Sciences (DSIS) Dublin Institute of Technology (DIT)) poolt loodud video: