Õppekavad

Maakera maismaa pinnast moodustab metsamaa 30%, Eesti maismaa pinnast üle 50%. Seega on väga vaja spetsialiste, kes selle mahuka ressursi jätkusuutliku majandamisega hakkama saavad. Ainsana Eestis pakub Eesti Maaülikool võimalust omandada akadeemilist kõrgharidust metsanduse valdkonnas.

Metsanduse bakalaureuseõppekava lõpetanu omab teadmisi nii Eestis tavapäraste kui ka mõnede haruldasemate võõrpuuliikide dendroloogilisest määramisest, kasvatamisest, hooldamisest, puude langetamisest ning puidu esmasest töötlemisest, metsade jätkusuutlikust majandamisest ning metsakorraldusest. Lisaks loengutele saavad tudengid praktilisi oskusi suviste metsapraktikumide käigus spetsiaalses metsandustudengite praktikabaasis Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas.

Metsandusõppe kõrvalt saavad tudengid aktiivselt tegutseda metsandusüliõpilasi ühendavas seltsingus, mille kaudu saab ennast erialaselt täiendada nii Eestis kui ka välismaal.

Metsanduse bakalaureuseõppekaval spetsialiseerutakse kas metsamajanduse või metsatööstuse suunale ning õppekava läbinu saab õpinguid jätkata magistriastmes, kus omandatakse süvendatud teadmised vastavalt kas metsamajanduse või metsatööstuse valdkonnas.

Lõpetajad on leidnud tööd

• RMK-süsteemis kui ka erafirmades kõrgetasemelise spetsialisti, metsniku, metsakorraldaja, konsulendi või projekteerijana;
• on ise loonud metsataimede kasvatamise, metsavarumise, puidutöötlemise või puidukaubandusega seotud ettevõtteid või asunud tööle nende juhina.

Õpe on korraldatud 3-aastase bakalaureuseastme õppe ning sellele järgneva 2-aastase magistriastme õppega. Bakalaureuseastmes püütakse saada üldised teadmised kogu valdkonna alustest vastava spetsialiseerumisega, millele magistriastmes järgnevad sügavamad teadmised ning probleemilahendusoskused spetsialisti tasemel.